Pärimisest lihtsalt ja arusaadavalt

Kui pärandaja ei ole järele jätnud testamenti, siis on seaduse järgi pärijateks sugulased, kelle pärimisõigus selgitatakse välja kolmes järjekorras. Esimese järjekorras pärivad pärandaja lapsed, teises järjekorras vanemad ja kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad.

Kui mõni nimetatud pärijatest ei saa pärida nt seetõttu, et ta loobub pärandist või ta on surnud enne parandajat, siis tema asemel pärivad tema lapsed. Nii näiteks on lapselaps pärijaks vaid siis kui pärandaja laps ei saa pärida või loobub pärandist. Sellisel juhul on lastelaste osa pärandvarast sama suur kui nende vanem oleks pärimise korral saanud.

Sama põhimõtte alusel saavad pärandaja õed ja vennad pärida teise järjekorra pärijatena ainult siis, kui pärandaja vanem ei saa pärida või loobub pärandist.

Pärimisõigus läheb järgmise ringi pärijatele ainult, kui eelmises ringis ei ole ühtegi pärijat ning kui ka kolmanda järjekorra pärijaid ei ole, siis on pärijaks see kohalik omavalitsus, kus oli pärandaja viimane elukoht.

Pärandaja abikaasa pärib alati koos sugulastega. Koos esimese järjekorra pärijatega pärib abikaasa võrdselt lastega, kuid tema osa ei saa olla väiksem kui üks neljandik pärandvarast. See tähendab, et kui pärandajal on nt kaks last, siis pärivad lapsed ja abikaasad võrdselt ühe kolmandiku pärandist. Kui aga pärandajal on rohkem lapsi kui kolm, siis pärib abikaasa alati ühe neljandiku pärandist ning lapsed pärivad võrdsetes osades ülejäänud osa. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa alati poole pärandist ning eelosana ühise kodu tavalise sisustuse.

See, kui suur osa päritakse sõltub sellest kui palju on pärijaid ja millises järjekorras päritakse, kuid ka sellest, kas pärimisõigus on tekkinud vahetult või seetõttu, et keegi on pärandist loobunud või ei saa pärida. Näiteks, kui pärandajal on kaks last, siis on mõlemal lapsel õigus poolele pärandist. Kui üks lastest loobub oma osast, siis on pärimisõigus loobunu lastel, kes pärivad poole pärandist võrdsetes mõttelistes osades.

Pärijad pärivad kogu pärandvara, mida neil on õigus käsutada (nt müüa, kinkida) üksnes ühiselt, mistõttu tuleb pärijatel pärandvara jagamises ja kasutamises kokku leppida.

Kui soovitakse, et pärijate isikute ring oleks teine või kui soovitakse jätta kellelegi konkreetset vara või teha muid korraldusi pärandvara suhtes, siis tuleks mõelda testamendi tegemise peale. Testamendiga on võimalik määrata, kes pärib kogu pärandaja vara, kuid lisaks sellele võib teha ka muid korraldusi. Näiteks võib ette näha kuidas tuleb pärandvara jagada või panna pärijatele kohustuseks mingi vara ese kellelgi üle anda.

Lisaks tavapärasele testamendile on abikaasadel võimalik teha ka abikaasade vastastikust testamenti, milles nad saavad määrata teineteist pärijaks või teha muid ühiseid korraldusi. Sellist testamenti tuleb käsitleda kui abikaasade vahelist kokkulepet, milles tehtud korraldusi saavad abikaasad muuta üksnes koos ning muudatuste tegemine pärast ühe abikaasa surma ei pruugi enam olla võimalik ja võib sõltuda tehtud vastastikuse testamendi sisust.

Kui abikaasal on lisaks enda pärandiosale õigus nõuda ühises kodus elamist, siis olukorras, kus lähedaseks on saanud elukaaslane, tuleb arvestada, et erinevalt abikaasast ei ole tal pärandvara suhtes mingeid õigusi. Selleks, et elukaaslane ei kaotaks pärast pärandaja surma õigust elada edasi kodus, mille omanik ta ise ei ole, tuleks mõelda testamendi tegemise või elamise õigust tagava kokkuleppe sõlmimise peale. Erinevalt abikaasadest ei saa elukaaslased koostada ühist testamenti, kuid neil on võimalik sõlmida pärimisleping, milles on võimalik teha korraldusi nii teineteise kui ka kolmandate isikute kasuks.

Kui abikaasade vastastikune testament ja pärimisleping peavad olema notariaalselt tõestatud, siis testament võib olla koostatud ka koduse testamendina kas omakäeliselt või kahe tunnistaja juureolekul.

Koduse testamendi puhul tuleb aga arvestada, et need kehtivad kuus kuud. Praktikas ei ole harvad olukorrad, kus notarile tuuakse mitu eriaegadel koostatud ja sama sisuga testamenti, kuid nimetatud kuue kuu möödumise tõttu nendega arvestada enam ei saa. Pärimisasja menetleval notaril ei ole võimalik hinnata, kas pärandaja ei koostanud uut testamenti, sest muutis meelt või ta ei jõudnud/ ei saanud enam uut testamenti teha.

Tähelepanuta tuleb tehtud korraldused kehtivuse kaotamise tõttu jätta igal juhul. Notari koostatud testamendi puhul sellist tähtaega ei ole ning testament kehtib seni, kuni testaator teeb uue korralduse. Lisaks sellele tuleb koduste testamentide puhul arvestada, et neid võidakse mõista teisiti kui pärandaja oli testamendi koostamise ajal mõelnud, sest sisust arusaamine sõltub sellest, kuidas testament on sõnastatud. Igal juhul tasuks testamendi tegemisel notariga nõu pidada ning soovid ja mõtted läbi arutada, et need saaksid kirja just sellisena nagu mõeldud ka siis, kui soovitakse koostada kodust testamenti.

Notari tasu testamendi koostamise ja tõestamise eest on 32,55 eurot, abikaasade vastastikuse testamendi tõestamise eest 41,50 eurot, nimetatud summadele lisandub käibemaks.